|
1997
aasta - Kuidas kõik alguse sai?
Idee rajada Elistverre loomapark sündis 1996. aastal. Vooremaa piirkonna
populariseerimiseks sooviti arendada traditsiooniliselt mitte levinud
turismi ja juba pikemat aega otsiti võimalust äratada ellu kunagine
kaunis mõisakompleks oma parkidega. Tabivere vallas kevadisel ringsõidul
olnud Saksamaa nõustamisfirma Complan turismi konsultant Tilman Bieber
pakkus välja loomapargi rajamise Elistverre. Metsloomi eksponeerivad
pargid olid Euroopas sellel ajal juba üsna populaarsed, kuid Eestis veel
puudusid.
Tabivere vallavanema Kalev Raudsepa eestvedamisel hakkas koos käima
spetsialistide töögrupp koosseisus: Ene Ilves-Jõgeva Maavalitsuse
keskkonnaosakonna peaspetsialist, Kaupo Ilmet - Jõgeva Metsaseltsi
esimees, Vello Gertz - Elistverest pärit ehitusmeister, Külli Toots -
Tabivere Keskkooli turismiõpetaja. Koostöös saksa nõuandjate T. Bieberi
ja G. Heilz-Wardiga valmis aasta lõpuks mahukas äriplaan. Loomapargi
projekti kiitsid heaks Eesti Vabariigi keskkonnaminister Villu Reiljan
ja Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
Elistvere Loomapargi rajamisel seati eesmärgiks:
• luua kodumaiseid või meie looduses varemesinenud looma- ja linnuliike
tutvustav endise mõisapargi säilinud kompositsioonielemente ning
olemasolevat looduse mitmekesisust arvestav maastikuosa;
• pidada loomi ja linde võimalikult looduslähedastes tingimustes;
• puhkemajanduslike rajatiste abil luua külastajatele mitmekesised
võimalused lühema- ja pikemaajaliseks puhkeaja veetmiseks loomapargis;
• erinevate rajatiste ja tegevuste kaudu käivitada loodusõppesüsteem nii
täiskasvanutele kui lastele;
• luua vigastatud ja emata jäänud metsloomade ravi-, hooldamis- ja
hoidmise koht, kust hiljem looduses toimetulevad isendid lastakse
loodusesse tagasi, teised isendid jäävad aga loomapargi täienduseks.
Omaaegne kuulus Elistvere mõisakompleks oli muutunud võssa kasvanud
prügilaks koos lagunenud kiirkuivati, rohujahuveski, saekaatri,
naftahoidla, tsiviilkaitse varjendi, saepurušahtiga saekaatri taldmikuga,
mõisavalitseja maja varemete ja Baltimaade ühe kaunima sisekujundusega
mõisahäärberi võssakasvanud vundamendiga.
Praktilised tegevused algasid 1997.a kevädel suuremahuliste
heakorratöödega:
• võsa raadamine;
• olmeprahi kogumite likvideerimine;
• tsiviilkaitsevarjendi ja saekaatri šahti täitmine ja tasandamine
• pargialleede puhastamine võsast;
• Elistvere järvele juurdepääsutee avamine;
• Elistvere järvele juurdepääsutee avamine;
• esimeste loomade aedikute ehitamine.
Loomapark, esialgse nimega Elistvere looduspark, otsustati avada
27.augustil 1997. Selleks ajaks pidid saabuma ka esimesed asukad -
metskitsed Tallinna loomaaiast. Kahjuks mõned päevad enne planeeritud
transportimist murdsid pealinna hulkuvad koerad kogu metskitsekarja maha.
Nii ei olnud avamispäeval võimalik eksponeeride ühtegi looma. Aedikute
ehitamist postidega toetanud tollane Tarmeko peadirektor Olev Nigul
kinkis avamisüritusel loomapargile lohutuseks kaks nahast kilpkonna.
Esimesed loomad saabusid Elistvere loomaparki 21.septembril 1997. aastal.
Need olid Tallinna loomaaiast toodud euroopa piisoni vasikad, kes
ristiti Villuks ja Viljaks. Piisonite ristivanemateks said Villu Reiljan,
Kalev Raudsepp, Ene Ilves ja Ingrid Gertz. Esimeseks loomade hooldajaks
ja loomaaia perenaiseks sai Kersti Gertz.
Samal aastal täienes loomapark veel kabehirvede ja rebastega.
1998 aasta
kujunes pöördeliseks pargi elus.
Looduspark oli looduskaitse seaduse mõistes konkreetne looduskaitseline
termin. Segaduste ärahoidmiseks nimetati Elistvere looduspark ümber
Elistvere loomapargiks.
16.aprillil 1998 avati Elistvere Loomapark külastajatele. Koostöös
Vooremaa looduskeskusega alustati piletimüügiga. Esialgu maksis pilet
külastajatele va id 1 kroon.
Hakati tegutsema turismi- ja loodusõppe objektina, kus eksponeeritakse
kodumaiseid metsloomi või meie looduses varem elanud loomi. Elistverest
sai koht, kus aidati elule emata jäänud väikeseid metsloomalapsi ja
vigastatud metsloomi ning-linde.
Samal aastal selgus kurb tõsiasi, et park ei suuda end vaid piletitulul
ära majandada. Eksisteerimiseks oli vaja toetajaid. Loodud SA-I Vooremaa
Looduskeskus õnnestus ainult väikesele osale kirjutatud projektidest
leida rahastajaid. Tekkis pankrotioht. Nii tuligi Eesti Metsaseltsil
kogu asjaajamine üle võtta. Eesti Metsaseltsi toetasid Tabivere, Saare
ja Jõgeva vallavalitsused, Riigimetsa Majandamise Keskus ja ka
eraisikutest annetajad.
Võis öelda, et rahvas tahtis loomaparki elus hoida.
1998.aasta suursündmuseks oli Kabala metskonnast toodud karutüdruk
Karoliina, kes sai endale seltsiliseks koerakutsika Rolli. Veel toodi
samal aastal Elistverre Tallinna loomaaiast kaks ilvest - Ene ja Mait,
Ida-Virumaalt leidlaps põder Poku ja Palalt 9-aastane metssiga Maša,
keda oli Palal kasutatud „õppevahendina“ jahikoerte treenimisel.
1999. aastal
läks elu loomapargis jõudsasti edasi.
Loomapargi ekspositsioon täienes mitmete loomade näol. Metssiga Maša sai
endale uued naabrid, kes toodi paarinädalastena Elistvere loomaparki
Tallinna loomaaiast ja keskkonnainspektsioon tõi Elistverre Ida-Virumaal
emata jäänud põdravasikad.
Jõgeva Metsamajandilt saadi kingituseks väike puidust majake, millest
sai piletite ja meenete müümise koht.
4. oktoobril, loomade kaitsepühaku Assisi Franciscuse tänupäeval, saab
Karoliina uue, nõuetele vastava aediku.
1999.aasta suvel kujunes Elistverest vabaõhuetenduste paik. Ago-Endrik
Kerge lavastas siin kogu perele mõeldud vabaõhuloo „Saabastega kass“,
mille dramatiseering valmis Charles Perrault samanimelise kuulsa
muinasjutu järgi. Nimiosalist, kass Basiliot, kehastas Tartu Lasteteatri
näitleja Helen Hansberg. Etenduse kõrvalosades tegid kaasa ka Tabivere
huviteatri näitlejad.
“Saabastega kass” tõi Elistverre 1999. aasta suvel oma 27 mängukorraga
ligi 7000 pealtvaatajat. Etendused toimusid 29.maist 22.augustini ja
“Saabastega kassi” seiklused jätkusid Elistvere loomapargis ka järgmisel
kevadel, kui etendust mängiti veel viis korda. Etenduse pilet, mis
sisaldas ka loomapargis ringivaatamist, maksis 50 krooni, millest 5
krooni jäi loomapargile.
17. septembril valitakse Elistvere loomapark turismimessil Tourest
Lõuna-Eesti parimaks turismiobjektiks.
Koostöös “Elistvere Puhkekülaga “ muutub loomapark detsembris Jõulumaaks,
mis saab traditsiooniks mitmeteks aastateks.
2000. aastal
avati koostöös Eesti Loodusuurijate Seltsiga näriliste uurimiskeskus.
Uurimiskeskuse idee eestvedajaks oli Tartu Ülikooli näriliste uurija
doktor Andrei Miljutin. Keskuse ülesandeks sai näriliste tutvustamine ja
uurimine. Loomad olid pärit Tallinna loomaaiast, huvikeskusest TELO ja
Andrei Miljutini koduloomaaiast.
Kevadel sündisid emailves Enel pojad.
2000. aastal puhastati ka väike mõisaaegne tiik ning sinna asustati
umbes 20 jaapani ilukarpkala ehk koid. Nende hoidmine tiigis aga ei
õnnestunud, sest veepinnal ujuvaid värvilisi kalu ründasid kajakad.
Kuigi neid kaitsti võrguga, vähenes nende arv oluliselt ja talvitumise
järel kalu enam tiiki ei lastud. Hiljem on samasse tiiki asustatud saksa
peegel-karpkala.
Loomapargi 3-ndal sünnipäeval korraldas Eesti Metsaselts Elistveres
kahepäevase vigursaagimise võistluse. Paljud võistlustööd, koos esikoha
võitnud tööga „Elistvere ämm", kaunistavad loomaparki senini.
Loomapargi naabruses sai valmis endisesse silotorni rajatud kohvik „Karoliina“.
13.novembril 2000. aastal võttis Elistvere loomapargi projektijuht Kaupo
Ilmet Toompea lossi Valges saalis vastu ühe UNICEF'i Eesti Rahvuskomitee
aastapreemiatest - esmakordselt väljaantud Kiikhobu aastapreemia.
Otsuse aastapreemia andmise kohta tegi UNICEF’i rahvuskomitee juba
lastekaitsepäeval, 1.juunil. Pidulik autasustamistseremoonia toimus aga
novembris. Kiikhobu preemia andsid üle UNICEF’i Eesti Rahvuskomitee
esimese koosseisu asepresident Siiri Oviir, UNISEF'i Eesti Rahvuskomitee
president Elle Kull ja UNISEF’i esindaja Eestis Toomas Palu. Esimesena
ratsutas hobusel lauljanna Siiri Sisask.
Preemiakandidaadiks seadis loomapargi üles Jõgeva maavalitsuse haridus-
ja kultuuriosakond. Loomapargi väljavalimisega 40 kandidaadi hulgast
tunnustas UNICEF'i rahvuskomitee Elistvere loomapargi teeneid .laste
loodushariduse edendamisel. Hindamisel loeti positiivseks ka seda, et
loomapargis on korraldatud palju lastele suunatud toredaid üritusi, nagu
lastekaitse- ja sõbrapäevad, näitused, jõuluaegne päkapikumaa ja "Saabastega
Kassi" kogupereetendused. Lisaks on loomapark võtnud oma hoole alla
metsas vanemateta jäänud loomalapsi.
Loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet lubas ajalehele Vooremaa, et: "Kiikhobuse
paneme vähemasti talveks loomapargi näitusesaali ja kui ratsu kannatab,
saavad lapsed selle seljas kiikudagi."
Nii saigi Elistvere loomapark ühe looma juurde.
2001. aastal
valmis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Keskkonnainvesteeringute
Keskuse (KIK) toetusel Elistvere järve äärde viiv "Linnutee" õpperada
koos vaateplatvormiga. Rajal saab tutvuda mitmete looduslike looma- ja
linnuliikide elupaikadega.
Elistvere järv (183,3 ha) on madalate ja soiste, kphati õõtsikuliste
kallastega. Vaid järve kirdeküljel, Amme jõe suubumise kohal, on tükike
kõvemat kallast ja liivast põhja. Järvenõgu jätkub kagus Sikusoona,
loodes Harvaku soona. Tugeva läbivoolu tõttu pole see järv talviti
ummuksisse jäänud.
Elistvere järv on rikas nii veetaimede kui ka kalade poolest: siin on
rohkesti latikat, särge, ahvenat; vähem haugi, linaskit, kokre, roosärge,
säinast, kiiska, angerjat jt.
Linnutee äärde on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad siin
kasvavaid taimeliike. Elistveres on ka II kategooria looduskaitsealuse
porinõiakolla (Circaea lutetiana) üks vähestest kasvukohtadest Eestis.
Niiskeid kasvukohti eelistav paljulilleliste sugukonda kuuluvat
porinõiakolda leidub Eestis vaid kahes kasvukohas - Elistvere
mõisapargis ja Abruka saarel. Elistvere järves elavat vetevaim, keda
külarahvas olla näinud siin taskurätikuid pesemas. Nägijate lähenedes
vetevaim aga kaduvat.
2002 aasta.
Igal aastal tunnustab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Uit
kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta kodanikuühenduse,
avaliku võimu asutuse, ettevõtte, missiooni-inimese ja teo, kes ja mis
kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. 2001 aasta missiooni-inimeseks
valiti Elistvere loomapargi eestvedaja Kaupo Ilmet.
Juunis avati loomapargi piknikuplats, mis annab loomaparki külastanud
gruppidele võimaluse looduses aega veeta. Piknikuplatsile ehitati suur
puukiik.
27. augustil tähistati loomapargi 5-ndat sünnipäeva. Samal aastal
alustati koostöös Luua Metsanduskooliga kahepäevaste loodusõppelaagrite
korraldamist, 4-5 laagrit igal järgneval aastal.
Aastal 2002 oli loomapargi külastatavus 61000 inimest aastas ja
loomapark pälvis koos Kuremäe kloostriga enimkülastatava turismiobjekti
tiitli.
Aastal 2003
kingiti Elistvere loomapargile esimene põhjapõder Redu, kes senini oli
elanud Olustveres ja osalenud tegelasena seal korraldatud Jõulumaa
üritustel. Põhjapõdra omanik Eesti Meelelahutuse Agentuur otsustas Redu
kinkida Elistvere loomapargile pärast seda, kui emane põhjapõder pakku
pääses.
Maikuus toodi Tartumaalt loomaparki uus elanik - metsnugis Triinu ja
Viljandimaalt eraisikult 5 faasanit. Suvel tabas loomaparki "kureuputus“
ja sügiseks oli loomapargis 12 kurge.
Näriliste ekspositsioonis avati öötuba, kus pimendatud ruumis punase
valguse paistel sai külastaja jälgida näriliste elu öösel.
2004 aasta
tõi loomaparki rõõmu mitme esimese loomalapse sünni näol. Piisoniema
Viljal sündis esimene vasikas (Maria) ja metssigade perel sündisid
esimesed põrsad. Loomaparki toodi esimesed oravad, toojaks oli eraisik
Tallinnast.
Loomaparki hakati läbi Looduskaitse Keskuse eelarve rahastama riigi
eelarvest ja tulemuseks oli tõhus koostöö Vooremaa Maastikukaitseala
administratsiooniga.
Loomapargi loomade hooldajate elu kergendamiseks saadi soetada ATV ja
tänu Tabivere vallavalitsuse abile sai loomapark ka murutraktori
omanikuks.
Valmis osaline piirdeaed loomapargi territooriumile.
2005. aastal
valmis koostöös Vooremaa Maastikukaitseala administratsiooniga karuaia
juurdeehitus. Loomapargi elu hakkas kergendama Orajõe metskonnast saadud
väikeveok Mazda 2500, mis lahendas ka söödaveoprobleemid.
Türilt saabus loomaparki uus elanik - kodus kasvatatud kährik Krässu ja
Olustverest kodus kasvanud rebane Reks, kes kiiresti külastajate
lemmikuks sai, kuna oskab saba liputada nagu koer. Peaaegu üheaegselt
saabusid loomaparki Järvamaalt Kabalast 5-6 päeva vanune metskitsetall
Piiku ja Võrumaalt umbes sama vana metskitsetall Noole.
2006 aasta
oli ehituslikult edukas: valmis riigieelarve investeeringutest ehitatud
majandushoone, valmis sai uus piisoniaed ja loodusrada „Koprarada“
Maarja Põhikooli õpilased lavastasid loomapargis näidendi loomapargi
loomadest.
Soomest Peedasjärvilt osteti kaks põhjapõtra: 7-aastane Maura ja
3-aastane Redu.
2007 aasta
alguses saabus Elistvere loomaparki üle vabariigi kuulsaks saanud
metsisekukk Jossu, kes Palal eraisikutele kuuluvas kuusetaimlas
väikestel puukestel eelmise aasta kasvud ära sõi ja terve istandiku
praktiliselt hävitas. Tookord püüti "ära pööranud" lind võrgu abil kinni,
rõngastati ja sõidutati kaugele metsa. Paraku oli linnule tavapäratu
toit (kirjade järgi peaks ta sööma mitte kuusekasve, vaid männiokkaid)
ja inimeste lähedus nii meeldima hakanud, et ta juba kolme päeva pärast
taas elamute lähedale ilmus. Kinnipüüdud metsis toodi esialgu Elistvere
loomaparki ja kuu aja pärast viidi Nigula loomade turvakodusse.
Kevadel toodi loomaparki 2-päevane põdravasikas Tõnu.
Loomapargi näriliste ekspositsioon kolis uude majandushoonesse ja KIK-i
rahastamisel konserveeriti mõisavalitseja maja varemed, mis
ilmastikuolude tõttu vägisi lagunema kippusid.
Piknikuplatsile ehitati lastemängunurk ja rajati täiendavaid laudteid
pargi territooriumil ning loodusradadel.
Augustis tähistati loomapargi 10-aastaseks saamist.
Sügisel alustati koostööd Tartu Tammelinnaga, mille tulemusena kuulutati
Tammelinna päevade raames välja tammetõrude korjamise võistlus ja
Elistverre saabusid mitmete loomade meeleheaks tõrukotid.
2008 aasta.
Elistvere loomapargi senini toimunud rahastamine riiklikust eelarvest
läbi Looduskaitse Keskuse lõppes ja Eesti Metsaselts andis loomapargi 1
.juulil 2008 üle Riigimetsa Majandamise Keskusele.
Augustis sai RMK loodushoiuosakond endise Elistvere kauplusehoone
omanikuks ja nimetatud hoonele telliti projekt Elistvere loomapargi
keskuse ja looduskeskuse ehitamiseks. Samal ajal tehti tellimus ka
teisele projektile - Artes Terrae OÜ-lt telliti projekt, mis annab
edasised juhised pargi arendamiseks. Oktoobris külastas loomapargi
rahvas Soomes asuvat Ähtäri loomaparki, et vahetada kogemusi analoogse
loomapargi majandamise osas.
Aasta lõpus algasid uue metsseaaediku ehitustööd.
2009 aasta
aprillis sai valmis uus aedik metssigadele ja väiksed notsud sündisid
juba uues kodus. Notsulapsi oli 4. Lisaks neile neljale veel ka üks
leidlaps, kelle metssea emme kas siis heast südamest või lugemisoskuse
puudumise tõttu lapsendas.
Juunis saabusid loomaparki uued asukad - Alaveski loomapargist toodud
rebasekutsikad Juuli ja Maali. Augustikuu lõpus toimus Elistveres RMK
loodushoiuosakonna töötajate perepäev Vladislav Koržetsi osalusel, kus
valmistati üheskoos erinevaid toite kalast ja tehti palju muudki põnevat.
Septembris toimusid jätkuvalt Tartu Tammelinnas tõrude korjamise
võistlused. Lisaks Tammelinnale korraldas esmakordselt tõrukorjamise
võistluse ka Tähtvere linnaosa. Tõrukorjamine sai hoogu juurde ja üle
Eesti saabusid loomaparki tõrukoormad.
Samal ajal said alguse Elistvere loomapargi keskuse hoone ehitustööd.
Alustati ka pargi I etapi ehitustöödega, mis hõlmasid ehitatava
keskusehoone ümbrust ja pargi põhjapoolset ala kuni karuaiani..
Aasta lõpuks valmisid uus põdraaedik ja piisonite vaheaed
koosteenindus-söötmishoonetega.
2010 aasta.
Nagu loomapargile kohane olid aasta esimesteks tähtsateks sündmusteks
loomalaste sünnid. Aprilli algul sündis metssea-emmel Possal 6 põrsast
ja maikuus tõi piisoni-emme Vilja ilmale piisonipoiss Leopoldi.
01. mail toimusid loomapargis esmakordselt „Teeme ära" talgud, mille
käigus said tehtud mitmed vajaliku tööd -lammutatud vana piisoniaediku
vaheaed, lõhutud ja laotud küttepuud ning riisutud pargialune.
Maikuu lõpuks valmisid pargi I etapi tööde käigus ehitatud rebaste ja
kährikute aedikud ning oravate aedik ja nimetatud loomad said uue kodu.
Peale jaanipäeva, suviste valgete ööde ajal, oli loomapark viiel päeval
esmakordselt avatud kella 01:00 -ni öösel. Niinimetatud „Suveöö
loomapargis" andis loomasõpradele omapärase võimaluse jälgida loomade
tegemisi ka öisel ajal.
Juulikuus andis oma panuse pargi korrastamisse EÕM -i Luua rattarühm,
kelle töö tulemusena sai alusmetsast puhtaks piknikuplatsile mineva
allee järvepoolne serv.
Kurb päev oli juulikuu 9-s päev - keset suvist kuumaperioodi siirdus
igaviku jahimaadele 12-aastane metssea-vanahärra Peeter. Veel samal kuul
oli aga taas põhjust rõõmustada kui loomapere uueks liikmeks sündis
kabehirvepoiss Täpi.
Augustikuu esimene nädal tõi ka meie loomapargi kohale tormituuled.
Kannatada said mitmed aedikud ning räsitud-murtud paljud pargipuud.
Õnneks tulid loomapargi meestele appi ka RMK looduskaitsetalituse
saemehed ja suuremad tormikahjud said kiiresti likvideeritud.
Suve teiseks pooleks said valmis ka pargi I etapi tööd - näriliste maja
ümbruse ja uue hoone tagused teed ja haljastus. Aasta kõige tähtamaks
sündmuseks oli aga loomapargi- ja looduskeskuse renoveeritud hoone
valmimine. Hoone pidulikavamine toimus loomapargi sünnipäeval,
27.augustil, mil loomapark sai 13-aastaseks.
Aasta lõpus said alguse juba pargi II etapi tööd, mille käigus alustati
olulisemate teede ehitamisega ilveseaediku ja põdraaediku ümbruses.
Sügis-talvel olid need teelõigud seetõttu viletsas seisus, aga koos
loomapargi mõistvate külastajatega sai uue ja ilusama nimel seegi aeg
rahulikult üle elatud.
2011 aasta.
Selle aasta külmal ja lumerohkel talvel tegi karu Karoliina üle mitmete
aastate pikema talveuinaku.
Sõbrapäeval, 14. veebruaril said kõik loomaparki küllatulnud loomasõbrad
kohtuda vestlusringis Tallinna Loomaaia direktori Mati Kaaluga ja teha
koos temaga ringkäigu loomapargis.
Aasta suursündmuseks oli ka presidendi Toomas-Hendrik Ilvese ja
presidendiproua Evelin Ilvese loomapargi külastus aprillikuise
Jõgevamaa-visiidi käigus. Kiiret, aga see-eest hästi positiivset
kohtumist jäi meenutama koos pargi töötajatega tehtud ühine pilt.
Traditsioonilise „Teeme ära"-talgute käigus 07. mail sai park
koristustööde tulemusena kevadiselt värske ja puhta välimuse ning
lammutatud sai oma aja ära elanud ja ohtlikuks muutunud järve-äärne
vaatetorn. Õpperadade laudteed ja vaatetorn said rekonstrueerimise
projekti ja ootavad lähiaastatel uuendamist.
Aastat 2011 võib nimetada lausa orava-aastaks, kuna loomapargi kahel
oravaemmel sündis mõlemal kauaoodatud pesakond oravalapsi. Suve
keskpaigas said loomapargi külastajad nautida kaheksa väikese lõbusa
oravakese vahvat toimetamist ja oravaaedikoli tõeline „magnet".
14._ -.19. juunil oli teist aastat loomapark avatud öösel kella 01.00 -ni.
Võrreldes aastaga 2010, mil külastajaid öösel oli kokku 182, oli „Suveöö
loomapargis" muutunud populaarsemaks ja öise loomapargi uudistajaid oli
juba 468.
Juuni lõpus, mil valmisid pargi II etapi ehitustööde käigus teed ilvese
ja põdraaediku vahelisel alal, said loomapargi asukad täiendust väikese
põdratüdruku näol, kelle ema oli hüljanud ja kes oma esimesed elunädalad
oli kasvanud Ida-Virumaal taluniku peres. Pödrake sai nimeks Tuule ja
võis sügisel juba „titaaedikust“ suurde põdraaedikusse kolida.
27. juulil oli põhjust üheskoos rõõmu tunda kuna loomapark sai endale
uue väikeveoauto Nissan NP 300.
Juulis-augustis toimunud ehituse tulemusena valmis uus söödahoidla, mis
muutis söötade ladustamise lihtsamaks.
Tänu EÕM -i tublile tööle sai umbes hektari jagu pargialust taas lisaks
võsast puhastatud ning kruusakattega teede ääred rohitud.
Augustikuu teisel päeval tegi kahe-aastane metsseapreili kõigile
üllatuse ja tõi ilmale 3 notsulast. Kui kevadel Possal surnultsündinud
notsulapsed kõiki väga kurvastasid, siis nüüd sai rõõmustada kolme
väikese triibulise üle.
19. septembril läks seitsme aastasena manalateele kõigi suur lemmik
rebane Reks.
Vaatamata jõuluaegsele tormile, mis lõhkus veidi ilvese-ja põdraaedikut,
oli aasta lõpp rahulik ja heatujuline.
2012 aasta.
Veebruarikuus toimunud sõbrapäeval oli kutsutud vestlusringi loomaarst
ja suur loomasõber Aleksander Semjonov, kes on õppinud ja töötanud
paljudes maades, ravides seal rahvusparkides ja loomaaedades loomi.
Üritusel osalejatele rääkis ta seekord oma tööst Aafrikas.
Veebruari lõpus ja märtsikuus viidi läbi värskenduskuur näriliste
ekspositsioonis, kus said värvitud laed ja seinad ning maikuu alguses
said närilised endile elupaigaks uued akvaariumid.
Aprillis läks metsseaemmel Possal kurvalt, sest tema pisikesed
notsulapsed surid. Õnneks sai teine metsseaemme 15. mail maha kolme
toreda ja elujõulise triibulisega ning nii oli ka sel aastal loomapargi
külastajatel võimalus jälgida väikeste metsa notsude askeldamist.
Veel rõõmustasid kõiki maikuus sündinud kitsetalled ja juuni lõpus
pisikesed kabehirve vasikad.
Mais sai loomapark endale uue kasvandiku. Ema poolt hüljatud rebasepoiss,
kelle head inimesed leidsid, sai nimeks Riki. Riki haiged jalad said
tänu talitajate hoolele-armastusele ja kalamaksaõli ning vitamiinide
kuurile terveks ja ta kasvas toredaks rebaseks. Temast on saanud
vääriline järglane eelmisel aastal manalateele läinud Reksile.
Lisaks rebasepoisile leidsid sel aastal endale loomapargis kodu veel
tuhkrulaps, kelle ema oli auto alla jäänud ja „hiidlasest" metsnugis.
Suveöödel, 04. - 08. juulini, külastas loomaparki taas üle 400
rahuloleva loomasõbra, kes käisid vaatamas, kuidas käituvad loomad öösel.
Suur abi oli 16. juulist- 03. augustini taas loomapargis abiks olnud
õpilasmalevast, kelle nobedad näpud aitasid korda teha loomapargi
rohtunud teed ja tehtud said paljud teisedki heakorratööd.
Varem küülikuga armsalt ühes aedikus elanud haige tiivaga tuvi sai
endale ootamatult karvasjalgse kaaslase. „Ei-tea-kust“ kohale lennanud
näljane suleline maandus loomapargi töötaja lvi õuel ja äralennumõtteid
enam ei mõlgutanud. Nii täieneski meie tuvipere ning peagi sai õnnelik
tuvipaar kolme väikese tibukese vanemateks.
27. augustil oli kõigil taas traditsiooniline võimalus külastada
loomaparki tasuta, kuna loomapark tähistas oma 15-ndat sünnipäeva.
Külastajad said sel päeval kostiks maitsta loomade toidulauale pakutavat-
porgandit, kaalikat, lillkapsast.
Sügiseks valmisid Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel loomapargi
vahetusse naabrusesse looduskeskuse töö mitmekesistamiseks väliõppeklass
ja aktiivõppeelemendid, mida saavad uudistada ja nende abil oma teadmisi
täiendada ka loomapargi külastajad.
Oktoobrikuu lõpus, ööl vastu 26-ndat, murdis öösel mahasadanud märg lumi
ilveseaedikus puu piirdeaia võrgule ning neli looma pääsesid vabadusse.
Hommikul said loomapargi töötajad ühe "jooksiku" uinutisüsti abiga
aedikusse tagasi, kolm ilvest aga jäid esialgu vabadusse. Püüniskasti
abiga jõudis üks ilvestest juba paar ööd hiljem tagasi koju.Teise ilvese
kojutoomine meenutas veidike lausa jahipidamist. Luua - Palamuse tee
ääres möödasõitvaid autosid uudistanud ilves jõudis siiski õnnelikult
koju tagasi, kuigi pidi uinutidoosi saanuna vahepeal väikese uinaku
tegema. Üks loomadest jäigi kahjuks kadunuks ja teated tema nägemisest
vaibusid aasta lõpuks.
Aasta lõpuks sai taastatud ka Elistvere järve ääres asunud vaatetorn,
mille külastamisega peab aga küll veidi kannatust varuma, sest järve
äärde viivad laudteed jäävad veel uuenduskuuri ootama.
2013 aasta.
Kuna metsanotsude pere otsustas sel kevadel järglasi mitte saada, siis
oli aasta esimeseks uusasukaks telestaarina tuntuks saanud metskits, kes
tänu telereporter Heiki Valneri abile loomapargi oma uueks koduks sai.
Kitsekese esimesed päevad nohusena loomapargi majandushoones ravil olles
olid täis uskumatuid üllatusi. Nimelt maitsesid talle palju rohkem kõik
muud hoones kättesaadavad toidud kui see, mis tegelikult metskitse
toidulauale kuulub. Oma leidjate poolt algselt Heinoks ristitud metskits
sai nimeks siiski Elli, kuna tegu oli ikka „tüdrukuga".
Maikuus täienes metskitseaedik kolme „oma“ kitsetallekese võrra ja
Pataste külast toodi loomaparki väike rebasekutsikas. Kuna ülejäänud
pesakonna olid taksikoerad maha murdnud, ristiti rebasepoiss Takiks.
Taki tegi kohe oma valiku ja ainus, kes loomapargi töötajatest tema
usalduse võitis oli loomade hooldaja Villem. Kõik ülejäänud pidid
hoiduma nõelteravate hammaste eest.
Suveöö loomapargis, mis nagu ikka toimus suve valgematel öödel, meelitas
öisele loomavaatlusele ligi 300 külastajat. Sünnipäevaks said valmis
loomade leidmist lihtsustavad viidapostid, mis paigaldati karuaediku
otsa ja ilveseaediku kõrval olevale infoplatsile. Külalisi käis sel
päeval 600 ringis ja pidulaual olid traditsiooniliselt
porgandid-kaalikad-kapsad.
Tänu Tammelinna Päevade korraldajate poolt juba 7 aastat tagasi
algatatud tammetõrude kogumise kampaaniale ja teiste suurte ja
väiksemate loomasõprade hoolele koguti selgi aastal loomade toidulaua
täiendamiseks ca 4 tonni tammetõrusid.
Oktoobrikuus toodi Põlvamaalt Leevaku külast loomaparki väike
ilvesepoiss, kes inimeste hoovidelt ja lautade lähedusest toitu otsis
ning sellega inimestes pahameelt tekitas.
Ootamatult hiline sünd toimus piisonite aedikus - päris oktoobri lõpus
sündis piisoniemal tore „poisslaps".
Aasta lõpp oli kahjuks kurb. Ühel detsembrikuu hommikul leidis loomade
hooldaja 6-aastase põder Tõnu surnuna. Lahkamine näitas, et loom oli
endale hingamisteedesse tõmmanud pähkli-rosina segu ja selle tõttu
lämbunud. Keegi lahketest" külastajatest oli neid põdrale jaganud.
2014 aasta.
Pärast rahulikult möödunud talve said aasta esimeseks sündmuseks 22.
aprillil toimunud loodushoiuosakonna ühised talgud loomapargis.
Kabehirved said selle tulemusena endile varjualuse, korrastati
põhjalikumalt kogu parki ja jätkati invalaudtee ehitust Viimane jõudis
aasta lõpuks ka tornini ja seega sai üle aastate taas jalutada pargist
järve äärde.
Aprillis sündisid rebaseperre loomapargi esimesed rebasekutsikad.
Kahjuks nende ema suri ja väikesed rebaselapsed pidid kosuma „titetoas"
talitajate hoole all.
Kui eelmisel aastal olid metsanotsud otsustanud, et „ei nemad lapsi ei
taha", siis sel aastal sündis maikuu alguses kaks notsulast -Ikka ilusad,
triibulised ja lõbusad.
"Leidlapsena" toodi Järvamaalt arvatavalt vaid nädalavanune põdravasikas,
kes talitajate lutitamise toel kenasti kosus ja asus peagi eelmisel
aastal õnnetult hukkunüd põder Tõnu asemele külastajaid rõõmustama.
Mais sai loomapark veel kahe veidi teistsuguse looma võrra rikkamaks -
tegu puidukujuri Ott Oleski pingiga, mida kaunistavad karud, kes on
alati valmis külastajale pildistamiseks poseerima.
Juunikuu suurimaks sündmuseks oli Tallinna Loomaaiast meie ilvesepoiste
„silmarõõmuks" saabunud kahe-aastane ilvese-tüdruk Gella. Ilves, kes
varem oli elanud betoonpõrandaga puuris sattus justkui imedemaale. Algul
oli tublisti uudistamist, aga ei läinud kaua aega kui ka puu otsa
ronimine selgeks sai. Nüüd on eluolu ilveste aedikus selline, et võib
taas loota pisiperet. Juuni teises pooles Eestimaale ringi peale teinud
laulu- ja tantsupeo „Tule Tulemine" tegi meeleoluka peatuse ka Elistvere
loomapargis, kus vihmamärgi teelisi võttis vastu Kalevipoeg koos oma hea
nõuandja Siiliga.
Suve valgematel öödel oli loomapark taas avatud viiel ööl ning
loomaparki külastas seekord rekordiliselt.ligi 2000 huvilist. Augustis
kolisid metsanotsud ka Eestimaale levinud sigade Aafrika katku tõttu
külastajate vaateväljast teadmata ajaks ära.
Ja taas tõi oktoobris aasta viimase tite ilmale piisonimamma Pauliine.
2015 aasta.
Aastal 2015 kulges elu loomapargis tavapärast rada. Kabehirvede karjas
sündis kolm hirvevasikat. Teistel loomadel järglaseid ei olnud.
Loomapargis sai omale uue kodu 1 autoõnnetuses viga saanud kährik ja
juuni alguses Kudinal emata jäänud 4 metsnugise väga väiksest titte,
kelledest jäi elama 2. Kahju oli sellest, et metssigade aafrika katku
ohu tõttu olime sunnitud metsseakarja likvideerima.
Uus trend on firmade heateo päevad ja ka meil käisid septembri lõpus
Jõgeva Swedpanga osakonna töötajad abiks. Enne lume tulekut sai pikniku
ala ja suur pargi ala lehtedest puhtaks riisutud.
Hea meel oli ka Luua Metsanduskooli maastikuehituse õpilastest. Nimelt
toimusid neil mõned tunnid meil pargis ja nii said pea kõik meie põõsad
noorendatud.
Septembris käisid juba viiendat aastat järjest Jõgeva maakonnas esimesse
klassi astunud lapsed oma esimeses loodusainete tunnis Elistvere
loomapargis. Kahe päeva jooksul käis loomi uudistamas veidi üle 300
õpilase-õpetaja.
Traditsiooniks saanud suveöödel külastas loomaparki 1225 külastajat ja
sünnipäeva tähistas koos meiega 1044 loomasõpra. Elistvere loomapargi
ajaloo näituse panime püsivalt õue majandushoone seinale. Aasta 2015
külastatavus oli viimase 8 aasta suurim - 58972 külastajat.
Aasta lõppes kurvemalt. Jõulukuu esimeses pooles suri meie isane
põhjapõder Redu ja ööl vastu jõululaupäeva suri väärikas eas piison
Villu, kes oli üks esimestest Elistvere asukatest. Mõlemad loomad elasid
siiski liigi keskmise vanuse täis. Piison Villu peast lasime topise teha
ja see hoiab nüüd looduskeskuses meie tegemistel silma peal.
2016 aasta.
Läbi aastate on ikka hirvlased need, kes meile juurdekasvuga rõõmu
teevad. Nii ka sel aastal- kabehirvedel sündis 2 vasikat ja metskitsedel
3 talle. Halljänesel olid ka pojad, aga see on meil enestel tore teada,
külastaja näeb meil praegu täiskasvanud loomigi harva. On nii pelglikud
ja loomade õnneks on aias piisavalt ruumi kuhu varjuda.
Kuna seaaiad seisid nukralt tühjana, siis olime pikalt pead murdnud
selle üle, keda sinna panna. Oma ehituselt ja konstruktsioonilt ei sobi
nad eriti paljudele liikidele. Tiik aias sai otsustavaks ja 2016 aasta
suvel tõime sinna 7 pekingi parti. Hoiavad rohukasvu kontrolli all ja
hakkavad ehk munelegi. Tahavad hirmsasti suhelda ka. Kui nendega juttu
teha, prääksuvad pikalt vastu.
Aasta jääb meelde veel sellega, et Tallinna Loomaaiast tuli Elistverre 2
uut looma. Möödunud aasta lõpus, kui piison Villu läks taevastele
karjamaadele, jäid meie piisonikarja ainult lehmad. Veebruaris käisime
kogu kollektiiviga Tallinna Loomaaias ja nähes neil päris mitut noort
piisonipulli ringi jooksmas tundsime huvi, et kas võiksime ühe
Elistverre saada. Ja läkski nii, et meie mehed läksid novembris
Nissaniga piisonile järgi. Tallinnas oldi algul küll pisut kahtlevad, et
kas sellise pool sõiduautoga piisoni ära saab viia .... Kõik läks hästi
ja 23. novembri pärastlõunal oli Gamlet Elistveres. Kartsime küll, et
kuidas ta sealt veokastist aeda saame, aga nagu luuk avanes, nii tormas
pull aeda. Ja otsejoones pissile, kohe näha, et pealinna poiss - terve
tee polnud häda kasti teinud. Esimese päeva piidlesid piisonid üksteist
läbi aia ja siis lasti kokku. Meie ristisime ta endile suupärasemaks,
Hamlet.
Ka meie ilveste populatsioon oli jõudnud kehva seisu. Veresugulus oli
suur ja vanust ka omajagu. Aasta alguseks oli meil aedikus 2 ilvest.
Aasta lõpuks sai ka see asjaajamine niikaugele, et mõni päev enne jõule,
täpsemalt 20. detsembril toodi Tallinna Loomaaiast uus isane ilves Lars.
Väga ilus ja uhke loom. Nüüd jääb ainult järelkasvu oodata.
Läbi suurte sekelduste ja pikkade arutelude järel saabus Elistverre noor
kährikkoer Piccolo, kes oli ühes peres lemmikloomana elanud. Õnneks
seltsis ta meie kährikuga kenasti.
Suvel oli ikka traditsiooniline suveöö loomapargis. Selle raames avasid
ühel päeval 6 kohvikut letid külastajatele. Menüü oli rikkalik ja hinnad
sõbralikud. Et meie loomad ei peaks suud vesistama, pakkusime ka neile
pisut paremaid ja pidulikumaid palasid. Karoliina sai lausa lõhetorti.
Karule meeldis see väga ja rahvale tema tordi söömine samuti. Kohvikute
päeval külastas loomaparki pea 700 külastajat.
Kuna suure hulga tammetõrude sööjaid meil pargis praegu pole, lõpetasime
tammetõrude kogumise aktsiooni. Koolid ja lasteaiad, kes olid igal
sügisel harjunud sellest osavõtja, kogusid muid vilju ja kasvatasid ise
kõrvitsaid ja päevalilli.
Jätkusid ka heateo päevad. Mitmel korral käisid pangatöötajad abiks. Sai
metskitseaedikuid korrastatud, põtrade aiast kogu rohi ära niidetud ja
väljaveetud ning ehitatud kompostikastid.
Allikas: loomaaia infolauad (2018)
|
|