!!! Speciální stránka pro zadání nové zoo, doplnění či opravu stávajících údajů  !!!  •  !!! Special page for entering a new zoo, addition or correction current info !!!
 
Elistvere Loomapark
 
     
  Elistvere Loomaparki ajalugu (1997 - 2016)  
  1997 aasta - Kuidas kõik alguse sai?

Idee rajada Elistverre loomapark sündis 1996. aastal. Vooremaa piirkonna populariseerimiseks sooviti arendada traditsiooniliselt mitte levinud turismi ja juba pikemat aega otsiti võimalust äratada ellu kunagine kaunis mõisakompleks oma parkidega. Tabivere vallas kevadisel ringsõidul olnud Saksamaa nõustamisfirma Complan turismi konsultant Tilman Bieber pakkus välja loomapargi rajamise Elistverre. Metsloomi eksponeerivad pargid olid Euroopas sellel ajal juba üsna populaarsed, kuid Eestis veel puudusid.

Tabivere vallavanema Kalev Raudsepa eestvedamisel hakkas koos käima spetsialistide töögrupp koosseisus: Ene Ilves-Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakonna peaspetsialist, Kaupo Ilmet - Jõgeva Metsaseltsi esimees, Vello Gertz - Elistverest pärit ehitusmeister, Külli Toots - Tabivere Keskkooli turismiõpetaja. Koostöös saksa nõuandjate T. Bieberi ja G. Heilz-Wardiga valmis aasta lõpuks mahukas äriplaan. Loomapargi projekti kiitsid heaks Eesti Vabariigi keskkonnaminister Villu Reiljan ja Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
Elistvere Loomapargi rajamisel seati eesmärgiks:

• luua kodumaiseid või meie looduses varemesinenud looma- ja linnuliike tutvustav endise mõisapargi säilinud kompositsioonielemente ning olemasolevat looduse mitmekesisust arvestav maastikuosa;
• pidada loomi ja linde võimalikult looduslähedastes tingimustes;
• puhkemajanduslike rajatiste abil luua külastajatele mitmekesised võimalused lühema- ja pikemaajaliseks puhkeaja veetmiseks loomapargis;
• erinevate rajatiste ja tegevuste kaudu käivitada loodusõppesüsteem nii täiskasvanutele kui lastele;
• luua vigastatud ja emata jäänud metsloomade ravi-, hooldamis- ja hoidmise koht, kust hiljem looduses toimetulevad isendid lastakse loodusesse tagasi, teised isendid jäävad aga loomapargi täienduseks.
Omaaegne kuulus Elistvere mõisakompleks oli muutunud võssa kasvanud prügilaks koos lagunenud kiirkuivati, rohujahuveski, saekaatri, naftahoidla, tsiviilkaitse varjendi, saepurušahtiga saekaatri taldmikuga, mõisavalitseja maja varemete ja Baltimaade ühe kaunima sisekujundusega mõisahäärberi võssakasvanud vundamendiga.

Praktilised tegevused algasid 1997.a kevädel suuremahuliste heakorratöödega:
• võsa raadamine;
• olmeprahi kogumite likvideerimine;
• tsiviilkaitsevarjendi ja saekaatri šahti täitmine ja tasandamine
• pargialleede puhastamine võsast;
• Elistvere järvele juurdepääsutee avamine;
• Elistvere järvele juurdepääsutee avamine;
• esimeste loomade aedikute ehitamine.

Loomapark, esialgse nimega Elistvere looduspark, otsustati avada 27.augustil 1997. Selleks ajaks pidid saabuma ka esimesed asukad - metskitsed Tallinna loomaaiast. Kahjuks mõned päevad enne planeeritud transportimist murdsid pealinna hulkuvad koerad kogu metskitsekarja maha. Nii ei olnud avamispäeval võimalik eksponeeride ühtegi looma. Aedikute ehitamist postidega toetanud tollane Tarmeko peadirektor Olev Nigul kinkis avamisüritusel loomapargile lohutuseks kaks nahast kilpkonna.

Esimesed loomad saabusid Elistvere loomaparki 21.septembril 1997. aastal. Need olid Tallinna loomaaiast toodud euroopa piisoni vasikad, kes ristiti Villuks ja Viljaks. Piisonite ristivanemateks said Villu Reiljan, Kalev Raudsepp, Ene Ilves ja Ingrid Gertz. Esimeseks loomade hooldajaks ja loomaaia perenaiseks sai Kersti Gertz.

Samal aastal täienes loomapark veel kabehirvede ja rebastega.

1998 aasta
kujunes pöördeliseks pargi elus.

Looduspark oli looduskaitse seaduse mõistes konkreetne looduskaitseline termin. Segaduste ärahoidmiseks nimetati Elistvere looduspark ümber Elistvere loomapargiks.

16.aprillil 1998 avati Elistvere Loomapark külastajatele. Koostöös Vooremaa looduskeskusega alustati piletimüügiga. Esialgu maksis pilet külastajatele va id 1 kroon.

Hakati tegutsema turismi- ja loodusõppe objektina, kus eksponeeritakse kodumaiseid metsloomi või meie looduses varem elanud loomi. Elistverest sai koht, kus aidati elule emata jäänud väikeseid metsloomalapsi ja vigastatud metsloomi ning-linde.

Samal aastal selgus kurb tõsiasi, et park ei suuda end vaid piletitulul ära majandada. Eksisteerimiseks oli vaja toetajaid. Loodud SA-I Vooremaa Looduskeskus õnnestus ainult väikesele osale kirjutatud projektidest leida rahastajaid. Tekkis pankrotioht. Nii tuligi Eesti Metsaseltsil kogu asjaajamine üle võtta. Eesti Metsaseltsi toetasid Tabivere, Saare ja Jõgeva vallavalitsused, Riigimetsa Majandamise Keskus ja ka eraisikutest annetajad.

Võis öelda, et rahvas tahtis loomaparki elus hoida.

1998.aasta suursündmuseks oli Kabala metskonnast toodud karutüdruk Karoliina, kes sai endale seltsiliseks koerakutsika Rolli. Veel toodi samal aastal Elistverre Tallinna loomaaiast kaks ilvest - Ene ja Mait, Ida-Virumaalt leidlaps põder Poku ja Palalt 9-aastane metssiga Maša, keda oli Palal kasutatud „õppevahendina“ jahikoerte treenimisel.

1999. aastal
läks elu loomapargis jõudsasti edasi.

Loomapargi ekspositsioon täienes mitmete loomade näol. Metssiga Maša sai endale uued naabrid, kes toodi paarinädalastena Elistvere loomaparki Tallinna loomaaiast ja keskkonnainspektsioon tõi Elistverre Ida-Virumaal emata jäänud põdravasikad.

Jõgeva Metsamajandilt saadi kingituseks väike puidust majake, millest sai piletite ja meenete müümise koht.

4. oktoobril, loomade kaitsepühaku Assisi Franciscuse tänupäeval, saab Karoliina uue, nõuetele vastava aediku.

1999.aasta suvel kujunes Elistverest vabaõhuetenduste paik. Ago-Endrik Kerge lavastas siin kogu perele mõeldud vabaõhuloo „Saabastega kass“, mille dramatiseering valmis Charles Perrault samanimelise kuulsa muinasjutu järgi. Nimiosalist, kass Basiliot, kehastas Tartu Lasteteatri näitleja Helen Hansberg. Etenduse kõrvalosades tegid kaasa ka Tabivere huviteatri näitlejad.

“Saabastega kass” tõi Elistverre 1999. aasta suvel oma 27 mängukorraga ligi 7000 pealtvaatajat. Etendused toimusid 29.maist 22.augustini ja “Saabastega kassi” seiklused jätkusid Elistvere loomapargis ka järgmisel kevadel, kui etendust mängiti veel viis korda. Etenduse pilet, mis sisaldas ka loomapargis ringivaatamist, maksis 50 krooni, millest 5 krooni jäi loomapargile.

17. septembril valitakse Elistvere loomapark turismimessil Tourest Lõuna-Eesti parimaks turismiobjektiks.

Koostöös “Elistvere Puhkekülaga “ muutub loomapark detsembris Jõulumaaks, mis saab traditsiooniks mitmeteks aastateks.

2000. aastal
avati koostöös Eesti Loodusuurijate Seltsiga näriliste uurimiskeskus. Uurimiskeskuse idee eestvedajaks oli Tartu Ülikooli näriliste uurija doktor Andrei Miljutin. Keskuse ülesandeks sai näriliste tutvustamine ja uurimine. Loomad olid pärit Tallinna loomaaiast, huvikeskusest TELO ja Andrei Miljutini koduloomaaiast.

Kevadel sündisid emailves Enel pojad.

2000. aastal puhastati ka väike mõisaaegne tiik ning sinna asustati umbes 20 jaapani ilukarpkala ehk koid. Nende hoidmine tiigis aga ei õnnestunud, sest veepinnal ujuvaid värvilisi kalu ründasid kajakad. Kuigi neid kaitsti võrguga, vähenes nende arv oluliselt ja talvitumise järel kalu enam tiiki ei lastud. Hiljem on samasse tiiki asustatud saksa peegel-karpkala.

Loomapargi 3-ndal sünnipäeval korraldas Eesti Metsaselts Elistveres kahepäevase vigursaagimise võistluse. Paljud võistlustööd, koos esikoha võitnud tööga „Elistvere ämm", kaunistavad loomaparki senini.

Loomapargi naabruses sai valmis endisesse silotorni rajatud kohvik „Karoliina“.

13.novembril 2000. aastal võttis Elistvere loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet Toompea lossi Valges saalis vastu ühe UNICEF'i Eesti Rahvuskomitee aastapreemiatest - esmakordselt väljaantud Kiikhobu aastapreemia.

Otsuse aastapreemia andmise kohta tegi UNICEF’i rahvuskomitee juba lastekaitsepäeval, 1.juunil. Pidulik autasustamistseremoonia toimus aga novembris. Kiikhobu preemia andsid üle UNICEF’i Eesti Rahvuskomitee esimese koosseisu asepresident Siiri Oviir, UNISEF'i Eesti Rahvuskomitee president Elle Kull ja UNISEF’i esindaja Eestis Toomas Palu. Esimesena ratsutas hobusel lauljanna Siiri Sisask.

Preemiakandidaadiks seadis loomapargi üles Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. Loomapargi väljavalimisega 40 kandidaadi hulgast tunnustas UNICEF'i rahvuskomitee Elistvere loomapargi teeneid .laste loodushariduse edendamisel. Hindamisel loeti positiivseks ka seda, et loomapargis on korraldatud palju lastele suunatud toredaid üritusi, nagu lastekaitse- ja sõbrapäevad, näitused, jõuluaegne päkapikumaa ja "Saabastega Kassi" kogupereetendused. Lisaks on loomapark võtnud oma hoole alla metsas vanemateta jäänud loomalapsi.

Loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet lubas ajalehele Vooremaa, et: "Kiikhobuse paneme vähemasti talveks loomapargi näitusesaali ja kui ratsu kannatab, saavad lapsed selle seljas kiikudagi."

Nii saigi Elistvere loomapark ühe looma juurde.

2001. aastal
valmis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel Elistvere järve äärde viiv "Linnutee" õpperada koos vaateplatvormiga. Rajal saab tutvuda mitmete looduslike looma- ja linnuliikide elupaikadega.

Elistvere järv (183,3 ha) on madalate ja soiste, kphati õõtsikuliste kallastega. Vaid järve kirdeküljel, Amme jõe suubumise kohal, on tükike kõvemat kallast ja liivast põhja. Järvenõgu jätkub kagus Sikusoona, loodes Harvaku soona. Tugeva läbivoolu tõttu pole see järv talviti ummuksisse jäänud.

Elistvere järv on rikas nii veetaimede kui ka kalade poolest: siin on rohkesti latikat, särge, ahvenat; vähem haugi, linaskit, kokre, roosärge, säinast, kiiska, angerjat jt.

Linnutee äärde on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad siin kasvavaid taimeliike. Elistveres on ka II kategooria looduskaitsealuse porinõiakolla (Circaea lutetiana) üks vähestest kasvukohtadest Eestis. Niiskeid kasvukohti eelistav paljulilleliste sugukonda kuuluvat porinõiakolda leidub Eestis vaid kahes kasvukohas - Elistvere mõisapargis ja Abruka saarel. Elistvere järves elavat vetevaim, keda külarahvas olla näinud siin taskurätikuid pesemas. Nägijate lähenedes vetevaim aga kaduvat.

2002 aasta.
Igal aastal tunnustab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Uit kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta kodanikuühenduse, avaliku võimu asutuse, ettevõtte, missiooni-inimese ja teo, kes ja mis kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. 2001 aasta missiooni-inimeseks valiti Elistvere loomapargi eestvedaja Kaupo Ilmet.

Juunis avati loomapargi piknikuplats, mis annab loomaparki külastanud gruppidele võimaluse looduses aega veeta. Piknikuplatsile ehitati suur puukiik.

27. augustil tähistati loomapargi 5-ndat sünnipäeva. Samal aastal alustati koostöös Luua Metsanduskooliga kahepäevaste loodusõppelaagrite korraldamist, 4-5 laagrit igal järgneval aastal.

Aastal 2002 oli loomapargi külastatavus 61000 inimest aastas ja loomapark pälvis koos Kuremäe kloostriga enimkülastatava turismiobjekti tiitli.

Aastal 2003
 kingiti Elistvere loomapargile esimene põhjapõder Redu, kes senini oli elanud Olustveres ja osalenud tegelasena seal korraldatud Jõulumaa üritustel. Põhjapõdra omanik Eesti Meelelahutuse Agentuur otsustas Redu kinkida Elistvere loomapargile pärast seda, kui emane põhjapõder pakku pääses.

Maikuus toodi Tartumaalt loomaparki uus elanik - metsnugis Triinu ja Viljandimaalt eraisikult 5 faasanit. Suvel tabas loomaparki "kureuputus“ ja sügiseks oli loomapargis 12 kurge.

Näriliste ekspositsioonis avati öötuba, kus pimendatud ruumis punase valguse paistel sai külastaja jälgida näriliste elu öösel.

2004 aasta
tõi loomaparki rõõmu mitme esimese loomalapse sünni näol. Piisoniema Viljal sündis esimene vasikas (Maria) ja metssigade perel sündisid esimesed põrsad. Loomaparki toodi esimesed oravad, toojaks oli eraisik Tallinnast.

Loomaparki hakati läbi Looduskaitse Keskuse eelarve rahastama riigi eelarvest ja tulemuseks oli tõhus koostöö Vooremaa Maastikukaitseala administratsiooniga.

Loomapargi loomade hooldajate elu kergendamiseks saadi soetada ATV ja tänu Tabivere vallavalitsuse abile sai loomapark ka murutraktori omanikuks.

Valmis osaline piirdeaed loomapargi territooriumile.

2005. aastal
valmis koostöös Vooremaa Maastikukaitseala administratsiooniga karuaia juurdeehitus. Loomapargi elu hakkas kergendama Orajõe metskonnast saadud väikeveok Mazda 2500, mis lahendas ka söödaveoprobleemid.

Türilt saabus loomaparki uus elanik - kodus kasvatatud kährik Krässu ja Olustverest kodus kasvanud rebane Reks, kes kiiresti külastajate lemmikuks sai, kuna oskab saba liputada nagu koer. Peaaegu üheaegselt saabusid loomaparki Järvamaalt Kabalast 5-6 päeva vanune metskitsetall Piiku ja Võrumaalt umbes sama vana metskitsetall Noole.

2006 aasta
oli ehituslikult edukas: valmis riigieelarve investeeringutest ehitatud majandushoone, valmis sai uus piisoniaed ja loodusrada „Koprarada“ Maarja Põhikooli õpilased lavastasid loomapargis näidendi loomapargi loomadest.

Soomest Peedasjärvilt osteti kaks põhjapõtra: 7-aastane Maura ja 3-aastane Redu.

2007 aasta
alguses saabus Elistvere loomaparki üle vabariigi kuulsaks saanud metsisekukk Jossu, kes Palal eraisikutele kuuluvas kuusetaimlas väikestel puukestel eelmise aasta kasvud ära sõi ja terve istandiku praktiliselt hävitas. Tookord püüti "ära pööranud" lind võrgu abil kinni, rõngastati ja sõidutati kaugele metsa. Paraku oli linnule tavapäratu toit (kirjade järgi peaks ta sööma mitte kuusekasve, vaid männiokkaid) ja inimeste lähedus nii meeldima hakanud, et ta juba kolme päeva pärast taas elamute lähedale ilmus. Kinnipüüdud metsis toodi esialgu Elistvere loomaparki ja kuu aja pärast viidi Nigula loomade turvakodusse.

Kevadel toodi loomaparki 2-päevane põdravasikas Tõnu.

Loomapargi näriliste ekspositsioon kolis uude majandushoonesse ja KIK-i rahastamisel konserveeriti mõisavalitseja maja varemed, mis ilmastikuolude tõttu vägisi lagunema kippusid.

Piknikuplatsile ehitati lastemängunurk ja rajati täiendavaid laudteid pargi territooriumil ning loodusradadel.

Augustis tähistati loomapargi 10-aastaseks saamist.

Sügisel alustati koostööd Tartu Tammelinnaga, mille tulemusena kuulutati Tammelinna päevade raames välja tammetõrude korjamise võistlus ja Elistverre saabusid mitmete loomade meeleheaks tõrukotid.

2008 aasta.
Elistvere loomapargi senini toimunud rahastamine riiklikust eelarvest läbi Looduskaitse Keskuse lõppes ja Eesti Metsaselts andis loomapargi 1 .juulil 2008 üle Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Augustis sai RMK loodushoiuosakond endise Elistvere kauplusehoone omanikuks ja nimetatud hoonele telliti projekt Elistvere loomapargi keskuse ja looduskeskuse ehitamiseks. Samal ajal tehti tellimus ka teisele projektile - Artes Terrae OÜ-lt telliti projekt, mis annab edasised juhised pargi arendamiseks. Oktoobris külastas loomapargi rahvas Soomes asuvat Ähtäri loomaparki, et vahetada kogemusi analoogse loomapargi majandamise osas.

Aasta lõpus algasid uue metsseaaediku ehitustööd.

2009 aasta
aprillis sai valmis uus aedik metssigadele ja väiksed notsud sündisid juba uues kodus. Notsulapsi oli 4. Lisaks neile neljale veel ka üks leidlaps, kelle metssea emme kas siis heast südamest või lugemisoskuse puudumise tõttu lapsendas.

Juunis saabusid loomaparki uued asukad - Alaveski loomapargist toodud rebasekutsikad Juuli ja Maali. Augustikuu lõpus toimus Elistveres RMK loodushoiuosakonna töötajate perepäev Vladislav Koržetsi osalusel, kus valmistati üheskoos erinevaid toite kalast ja tehti palju muudki põnevat.

Septembris toimusid jätkuvalt Tartu Tammelinnas tõrude korjamise võistlused. Lisaks Tammelinnale korraldas esmakordselt tõrukorjamise võistluse ka Tähtvere linnaosa. Tõrukorjamine sai hoogu juurde ja üle Eesti saabusid loomaparki tõrukoormad.

Samal ajal said alguse Elistvere loomapargi keskuse hoone ehitustööd. Alustati ka pargi I etapi ehitustöödega, mis hõlmasid ehitatava keskusehoone ümbrust ja pargi põhjapoolset ala kuni karuaiani..

Aasta lõpuks valmisid uus põdraaedik ja piisonite vaheaed koosteenindus-söötmishoonetega.

2010 aasta.
Nagu loomapargile kohane olid aasta esimesteks tähtsateks sündmusteks loomalaste sünnid. Aprilli algul sündis metssea-emmel Possal 6 põrsast ja maikuus tõi piisoni-emme Vilja ilmale piisonipoiss Leopoldi.

01. mail toimusid loomapargis esmakordselt „Teeme ära" talgud, mille käigus said tehtud mitmed vajaliku tööd -lammutatud vana piisoniaediku vaheaed, lõhutud ja laotud küttepuud ning riisutud pargialune.

Maikuu lõpuks valmisid pargi I etapi tööde käigus ehitatud rebaste ja kährikute aedikud ning oravate aedik ja nimetatud loomad said uue kodu.

Peale jaanipäeva, suviste valgete ööde ajal, oli loomapark viiel päeval esmakordselt avatud kella 01:00 -ni öösel. Niinimetatud „Suveöö loomapargis" andis loomasõpradele omapärase võimaluse jälgida loomade tegemisi ka öisel ajal.

Juulikuus andis oma panuse pargi korrastamisse EÕM -i Luua rattarühm, kelle töö tulemusena sai alusmetsast puhtaks piknikuplatsile mineva allee järvepoolne serv.

Kurb päev oli juulikuu 9-s päev - keset suvist kuumaperioodi siirdus igaviku jahimaadele 12-aastane metssea-vanahärra Peeter. Veel samal kuul oli aga taas põhjust rõõmustada kui loomapere uueks liikmeks sündis kabehirvepoiss Täpi.

Augustikuu esimene nädal tõi ka meie loomapargi kohale tormituuled. Kannatada said mitmed aedikud ning räsitud-murtud paljud pargipuud. Õnneks tulid loomapargi meestele appi ka RMK looduskaitsetalituse saemehed ja suuremad tormikahjud said kiiresti likvideeritud.

Suve teiseks pooleks said valmis ka pargi I etapi tööd - näriliste maja ümbruse ja uue hoone tagused teed ja haljastus. Aasta kõige tähtamaks sündmuseks oli aga loomapargi- ja looduskeskuse renoveeritud hoone valmimine. Hoone pidulikavamine toimus loomapargi sünnipäeval, 27.augustil, mil loomapark sai 13-aastaseks.

Aasta lõpus said alguse juba pargi II etapi tööd, mille käigus alustati olulisemate teede ehitamisega ilveseaediku ja põdraaediku ümbruses. Sügis-talvel olid need teelõigud seetõttu viletsas seisus, aga koos loomapargi mõistvate külastajatega sai uue ja ilusama nimel seegi aeg rahulikult üle elatud.


2011 aasta.
Selle aasta külmal ja lumerohkel talvel tegi karu Karoliina üle mitmete aastate pikema talveuinaku.

Sõbrapäeval, 14. veebruaril said kõik loomaparki küllatulnud loomasõbrad kohtuda vestlusringis Tallinna Loomaaia direktori Mati Kaaluga ja teha koos temaga ringkäigu loomapargis.

Aasta suursündmuseks oli ka presidendi Toomas-Hendrik Ilvese ja presidendiproua Evelin Ilvese loomapargi külastus aprillikuise Jõgevamaa-visiidi käigus. Kiiret, aga see-eest hästi positiivset kohtumist jäi meenutama koos pargi töötajatega tehtud ühine pilt.

Traditsioonilise „Teeme ära"-talgute käigus 07. mail sai park koristustööde tulemusena kevadiselt värske ja puhta välimuse ning lammutatud sai oma aja ära elanud ja ohtlikuks muutunud järve-äärne vaatetorn. Õpperadade laudteed ja vaatetorn said rekonstrueerimise projekti ja ootavad lähiaastatel uuendamist.

Aastat 2011 võib nimetada lausa orava-aastaks, kuna loomapargi kahel oravaemmel sündis mõlemal kauaoodatud pesakond oravalapsi. Suve keskpaigas said loomapargi külastajad nautida kaheksa väikese lõbusa oravakese vahvat toimetamist ja oravaaedikoli tõeline „magnet".

14._ -.19. juunil oli teist aastat loomapark avatud öösel kella 01.00 -ni. Võrreldes aastaga 2010, mil külastajaid öösel oli kokku 182, oli „Suveöö loomapargis" muutunud populaarsemaks ja öise loomapargi uudistajaid oli juba 468.

Juuni lõpus, mil valmisid pargi II etapi ehitustööde käigus teed ilvese ja põdraaediku vahelisel alal, said loomapargi asukad täiendust väikese põdratüdruku näol, kelle ema oli hüljanud ja kes oma esimesed elunädalad oli kasvanud Ida-Virumaal taluniku peres. Pödrake sai nimeks Tuule ja võis sügisel juba „titaaedikust“ suurde põdraaedikusse kolida.

27. juulil oli põhjust üheskoos rõõmu tunda kuna loomapark sai endale uue väikeveoauto Nissan NP 300.

Juulis-augustis toimunud ehituse tulemusena valmis uus söödahoidla, mis muutis söötade ladustamise lihtsamaks.

Tänu EÕM -i tublile tööle sai umbes hektari jagu pargialust taas lisaks võsast puhastatud ning kruusakattega teede ääred rohitud.

Augustikuu teisel päeval tegi kahe-aastane metsseapreili kõigile üllatuse ja tõi ilmale 3 notsulast. Kui kevadel Possal surnultsündinud notsulapsed kõiki väga kurvastasid, siis nüüd sai rõõmustada kolme väikese triibulise üle.

19. septembril läks seitsme aastasena manalateele kõigi suur lemmik rebane Reks.

Vaatamata jõuluaegsele tormile, mis lõhkus veidi ilvese-ja põdraaedikut, oli aasta lõpp rahulik ja heatujuline.

2012 aasta.
Veebruarikuus toimunud sõbrapäeval oli kutsutud vestlusringi loomaarst ja suur loomasõber Aleksander Semjonov, kes on õppinud ja töötanud paljudes maades, ravides seal rahvusparkides ja loomaaedades loomi. Üritusel osalejatele rääkis ta seekord oma tööst Aafrikas.

Veebruari lõpus ja märtsikuus viidi läbi värskenduskuur näriliste ekspositsioonis, kus said värvitud laed ja seinad ning maikuu alguses said närilised endile elupaigaks uued akvaariumid.

Aprillis läks metsseaemmel Possal kurvalt, sest tema pisikesed notsulapsed surid. Õnneks sai teine metsseaemme 15. mail maha kolme toreda ja elujõulise triibulisega ning nii oli ka sel aastal loomapargi külastajatel võimalus jälgida väikeste metsa notsude askeldamist.

Veel rõõmustasid kõiki maikuus sündinud kitsetalled ja juuni lõpus pisikesed kabehirve vasikad.

Mais sai loomapark endale uue kasvandiku. Ema poolt hüljatud rebasepoiss, kelle head inimesed leidsid, sai nimeks Riki. Riki haiged jalad said tänu talitajate hoolele-armastusele ja kalamaksaõli ning vitamiinide kuurile terveks ja ta kasvas toredaks rebaseks. Temast on saanud vääriline järglane eelmisel aastal manalateele läinud Reksile.

Lisaks rebasepoisile leidsid sel aastal endale loomapargis kodu veel tuhkrulaps, kelle ema oli auto alla jäänud ja „hiidlasest" metsnugis.

Suveöödel, 04. - 08. juulini, külastas loomaparki taas üle 400 rahuloleva loomasõbra, kes käisid vaatamas, kuidas käituvad loomad öösel.

Suur abi oli 16. juulist- 03. augustini taas loomapargis abiks olnud õpilasmalevast, kelle nobedad näpud aitasid korda teha loomapargi rohtunud teed ja tehtud said paljud teisedki heakorratööd.

Varem küülikuga armsalt ühes aedikus elanud haige tiivaga tuvi sai endale ootamatult karvasjalgse kaaslase. „Ei-tea-kust“ kohale lennanud näljane suleline maandus loomapargi töötaja lvi õuel ja äralennumõtteid enam ei mõlgutanud. Nii täieneski meie tuvipere ning peagi sai õnnelik tuvipaar kolme väikese tibukese vanemateks.

27. augustil oli kõigil taas traditsiooniline võimalus külastada loomaparki tasuta, kuna loomapark tähistas oma 15-ndat sünnipäeva. Külastajad said sel päeval kostiks maitsta loomade toidulauale pakutavat- porgandit, kaalikat, lillkapsast.

Sügiseks valmisid Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel loomapargi vahetusse naabrusesse looduskeskuse töö mitmekesistamiseks väliõppeklass ja aktiivõppeelemendid, mida saavad uudistada ja nende abil oma teadmisi täiendada ka loomapargi külastajad.

Oktoobrikuu lõpus, ööl vastu 26-ndat, murdis öösel mahasadanud märg lumi ilveseaedikus puu piirdeaia võrgule ning neli looma pääsesid vabadusse. Hommikul said loomapargi töötajad ühe "jooksiku" uinutisüsti abiga aedikusse tagasi, kolm ilvest aga jäid esialgu vabadusse. Püüniskasti abiga jõudis üks ilvestest juba paar ööd hiljem tagasi koju.Teise ilvese kojutoomine meenutas veidike lausa jahipidamist. Luua - Palamuse tee ääres möödasõitvaid autosid uudistanud ilves jõudis siiski õnnelikult koju tagasi, kuigi pidi uinutidoosi saanuna vahepeal väikese uinaku tegema. Üks loomadest jäigi kahjuks kadunuks ja teated tema nägemisest vaibusid aasta lõpuks.

Aasta lõpuks sai taastatud ka Elistvere järve ääres asunud vaatetorn, mille külastamisega peab aga küll veidi kannatust varuma, sest järve äärde viivad laudteed jäävad veel uuenduskuuri ootama.

2013 aasta.
Kuna metsanotsude pere otsustas sel kevadel järglasi mitte saada, siis oli aasta esimeseks uusasukaks telestaarina tuntuks saanud metskits, kes tänu telereporter Heiki Valneri abile loomapargi oma uueks koduks sai. Kitsekese esimesed päevad nohusena loomapargi majandushoones ravil olles olid täis uskumatuid üllatusi. Nimelt maitsesid talle palju rohkem kõik muud hoones kättesaadavad toidud kui see, mis tegelikult metskitse toidulauale kuulub. Oma leidjate poolt algselt Heinoks ristitud metskits sai nimeks siiski Elli, kuna tegu oli ikka „tüdrukuga".

Maikuus täienes metskitseaedik kolme „oma“ kitsetallekese võrra ja Pataste külast toodi loomaparki väike rebasekutsikas. Kuna ülejäänud pesakonna olid taksikoerad maha murdnud, ristiti rebasepoiss Takiks. Taki tegi kohe oma valiku ja ainus, kes loomapargi töötajatest tema usalduse võitis oli loomade hooldaja Villem. Kõik ülejäänud pidid hoiduma nõelteravate hammaste eest.

Suveöö loomapargis, mis nagu ikka toimus suve valgematel öödel, meelitas öisele loomavaatlusele ligi 300 külastajat. Sünnipäevaks said valmis loomade leidmist lihtsustavad viidapostid, mis paigaldati karuaediku otsa ja ilveseaediku kõrval olevale infoplatsile. Külalisi käis sel päeval 600 ringis ja pidulaual olid traditsiooniliselt porgandid-kaalikad-kapsad.

Tänu Tammelinna Päevade korraldajate poolt juba 7 aastat tagasi algatatud tammetõrude kogumise kampaaniale ja teiste suurte ja väiksemate loomasõprade hoolele koguti selgi aastal loomade toidulaua täiendamiseks ca 4 tonni tammetõrusid.

Oktoobrikuus toodi Põlvamaalt Leevaku külast loomaparki väike ilvesepoiss, kes inimeste hoovidelt ja lautade lähedusest toitu otsis ning sellega inimestes pahameelt tekitas.

Ootamatult hiline sünd toimus piisonite aedikus - päris oktoobri lõpus sündis piisoniemal tore „poisslaps".

Aasta lõpp oli kahjuks kurb. Ühel detsembrikuu hommikul leidis loomade hooldaja 6-aastase põder Tõnu surnuna. Lahkamine näitas, et loom oli endale hingamisteedesse tõmmanud pähkli-rosina segu ja selle tõttu lämbunud. Keegi lahketest" külastajatest oli neid põdrale jaganud.

2014 aasta.
Pärast rahulikult möödunud talve said aasta esimeseks sündmuseks 22. aprillil toimunud loodushoiuosakonna ühised talgud loomapargis. Kabehirved said selle tulemusena endile varjualuse, korrastati põhjalikumalt kogu parki ja jätkati invalaudtee ehitust Viimane jõudis aasta lõpuks ka tornini ja seega sai üle aastate taas jalutada pargist järve äärde.

Aprillis sündisid rebaseperre loomapargi esimesed rebasekutsikad. Kahjuks nende ema suri ja väikesed rebaselapsed pidid kosuma „titetoas" talitajate hoole all.

Kui eelmisel aastal olid metsanotsud otsustanud, et „ei nemad lapsi ei taha", siis sel aastal sündis maikuu alguses kaks notsulast -Ikka ilusad, triibulised ja lõbusad.

"Leidlapsena" toodi Järvamaalt arvatavalt vaid nädalavanune põdravasikas, kes talitajate lutitamise toel kenasti kosus ja asus peagi eelmisel aastal õnnetult hukkunüd põder Tõnu asemele külastajaid rõõmustama.

Mais sai loomapark veel kahe veidi teistsuguse looma võrra rikkamaks - tegu puidukujuri Ott Oleski pingiga, mida kaunistavad karud, kes on alati valmis külastajale pildistamiseks poseerima.

Juunikuu suurimaks sündmuseks oli Tallinna Loomaaiast meie ilvesepoiste „silmarõõmuks" saabunud kahe-aastane ilvese-tüdruk Gella. Ilves, kes varem oli elanud betoonpõrandaga puuris sattus justkui imedemaale. Algul oli tublisti uudistamist, aga ei läinud kaua aega kui ka puu otsa ronimine selgeks sai. Nüüd on eluolu ilveste aedikus selline, et võib taas loota pisiperet. Juuni teises pooles Eestimaale ringi peale teinud laulu- ja tantsupeo „Tule Tulemine" tegi meeleoluka peatuse ka Elistvere loomapargis, kus vihmamärgi teelisi võttis vastu Kalevipoeg koos oma hea nõuandja Siiliga.

Suve valgematel öödel oli loomapark taas avatud viiel ööl ning loomaparki külastas seekord rekordiliselt.ligi 2000 huvilist. Augustis kolisid metsanotsud ka Eestimaale levinud sigade Aafrika katku tõttu külastajate vaateväljast teadmata ajaks ära.

Ja taas tõi oktoobris aasta viimase tite ilmale piisonimamma Pauliine.

2015 aasta.
Aastal 2015 kulges elu loomapargis tavapärast rada. Kabehirvede karjas sündis kolm hirvevasikat. Teistel loomadel järglaseid ei olnud. Loomapargis sai omale uue kodu 1 autoõnnetuses viga saanud kährik ja juuni alguses Kudinal emata jäänud 4 metsnugise väga väiksest titte, kelledest jäi elama 2. Kahju oli sellest, et metssigade aafrika katku ohu tõttu olime sunnitud metsseakarja likvideerima.

Uus trend on firmade heateo päevad ja ka meil käisid septembri lõpus Jõgeva Swedpanga osakonna töötajad abiks. Enne lume tulekut sai pikniku ala ja suur pargi ala lehtedest puhtaks riisutud.

Hea meel oli ka Luua Metsanduskooli maastikuehituse õpilastest. Nimelt toimusid neil mõned tunnid meil pargis ja nii said pea kõik meie põõsad noorendatud.

Septembris käisid juba viiendat aastat järjest Jõgeva maakonnas esimesse klassi astunud lapsed oma esimeses loodusainete tunnis Elistvere loomapargis. Kahe päeva jooksul käis loomi uudistamas veidi üle 300 õpilase-õpetaja.

Traditsiooniks saanud suveöödel külastas loomaparki 1225 külastajat ja sünnipäeva tähistas koos meiega 1044 loomasõpra. Elistvere loomapargi ajaloo näituse panime püsivalt õue majandushoone seinale. Aasta 2015 külastatavus oli viimase 8 aasta suurim - 58972 külastajat.

Aasta lõppes kurvemalt. Jõulukuu esimeses pooles suri meie isane põhjapõder Redu ja ööl vastu jõululaupäeva suri väärikas eas piison Villu, kes oli üks esimestest Elistvere asukatest. Mõlemad loomad elasid siiski liigi keskmise vanuse täis. Piison Villu peast lasime topise teha ja see hoiab nüüd looduskeskuses meie tegemistel silma peal.

2016 aasta.
Läbi aastate on ikka hirvlased need, kes meile juurdekasvuga rõõmu teevad. Nii ka sel aastal- kabehirvedel sündis 2 vasikat ja metskitsedel 3 talle. Halljänesel olid ka pojad, aga see on meil enestel tore teada, külastaja näeb meil praegu täiskasvanud loomigi harva. On nii pelglikud ja loomade õnneks on aias piisavalt ruumi kuhu varjuda.

Kuna seaaiad seisid nukralt tühjana, siis olime pikalt pead murdnud selle üle, keda sinna panna. Oma ehituselt ja konstruktsioonilt ei sobi nad eriti paljudele liikidele. Tiik aias sai otsustavaks ja 2016 aasta suvel tõime sinna 7 pekingi parti. Hoiavad rohukasvu kontrolli all ja hakkavad ehk munelegi. Tahavad hirmsasti suhelda ka. Kui nendega juttu teha, prääksuvad pikalt vastu.

Aasta jääb meelde veel sellega, et Tallinna Loomaaiast tuli Elistverre 2 uut looma. Möödunud aasta lõpus, kui piison Villu läks taevastele karjamaadele, jäid meie piisonikarja ainult lehmad. Veebruaris käisime kogu kollektiiviga Tallinna Loomaaias ja nähes neil päris mitut noort piisonipulli ringi jooksmas tundsime huvi, et kas võiksime ühe Elistverre saada. Ja läkski nii, et meie mehed läksid novembris Nissaniga piisonile järgi. Tallinnas oldi algul küll pisut kahtlevad, et kas sellise pool sõiduautoga piisoni ära saab viia .... Kõik läks hästi ja 23. novembri pärastlõunal oli Gamlet Elistveres. Kartsime küll, et kuidas ta sealt veokastist aeda saame, aga nagu luuk avanes, nii tormas pull aeda. Ja otsejoones pissile, kohe näha, et pealinna poiss - terve tee polnud häda kasti teinud. Esimese päeva piidlesid piisonid üksteist läbi aia ja siis lasti kokku. Meie ristisime ta endile suupärasemaks, Hamlet.

Ka meie ilveste populatsioon oli jõudnud kehva seisu. Veresugulus oli suur ja vanust ka omajagu. Aasta alguseks oli meil aedikus 2 ilvest. Aasta lõpuks sai ka see asjaajamine niikaugele, et mõni päev enne jõule, täpsemalt 20. detsembril toodi Tallinna Loomaaiast uus isane ilves Lars. Väga ilus ja uhke loom. Nüüd jääb ainult järelkasvu oodata.

Läbi suurte sekelduste ja pikkade arutelude järel saabus Elistverre noor kährikkoer Piccolo, kes oli ühes peres lemmikloomana elanud. Õnneks seltsis ta meie kährikuga kenasti.

Suvel oli ikka traditsiooniline suveöö loomapargis. Selle raames avasid ühel päeval 6 kohvikut letid külastajatele. Menüü oli rikkalik ja hinnad sõbralikud. Et meie loomad ei peaks suud vesistama, pakkusime ka neile pisut paremaid ja pidulikumaid palasid. Karoliina sai lausa lõhetorti. Karule meeldis see väga ja rahvale tema tordi söömine samuti. Kohvikute päeval külastas loomaparki pea 700 külastajat.

Kuna suure hulga tammetõrude sööjaid meil pargis praegu pole, lõpetasime tammetõrude kogumise aktsiooni. Koolid ja lasteaiad, kes olid igal sügisel harjunud sellest osavõtja, kogusid muid vilju ja kasvatasid ise kõrvitsaid ja päevalilli.

Jätkusid ka heateo päevad. Mitmel korral käisid pangatöötajad abiks. Sai metskitseaedikuid korrastatud, põtrade aiast kogu rohi ära niidetud ja väljaveetud ning ehitatud kompostikastid.


 

Allikas: loomaaia infolauad (2018)

 
   
WZD - Worldwide Zoo Database
2009 - 2019
Zdroje a autoři: WZD, oficiální stránky ZOO, oficiální tiskové a jiné materiály ZOO (není-li uvedeno jinak); Datum poslední aktualizace: 24. 12. 2019
Sources and authors: WZD, official websites of ZOO, official printed and other matters of ZOO (if it is not stated otherwise); Date of last actualization:24. 12. 2019
Všechny části tohoto webu (včetně obrázků, videí apod.) podléhají copyrightu autorů.   •   All parts of this website (including images, videos, etc.) are subject to copyright of authors.